FOTOGRAAFIA
JPEG-failid.
JPEG-failivorming, mida näeb veebibrauserites ja nutitelefonides, on üks igapäevase pildifaili talletamise ja kuvamise alustaladest. Uurige, milline on JPEG-piltide ajalugu, milleks neid kasutatakse ja kuidas saada kasu nende tihendamisvõimest.
https://main--cc--adobecom.hlx.page/cc-shared/fragments/seo-articles/get-started-notification-blade
Mis on JPEG-fail?
JPEG ehk Joint Photographic Experts Group on organisatsioon, mis standardiseeris selle vormingu 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses. See on digipiltide eelistatud failivorming – see on nii olnud alates hetkest, mil fotograafid hakkasid jäädvustama ja talletama pilte digikaamerate ja teiste reproseadmetega.
JPEG-piltidel on järgmised failinime laiendid:
- .jpg
- .jpeg
- .jpe
- .jif
- .jfif
- .jfi
JPEG-fail toetab kuni 24-bitist värvi ja kasutab piltide tihendamisel kadudega tihendamist, et neid oleks mugavam talletada ja saata. Seetõttu võivad JPEG-d olla igapäeva kasutuses paremad, kuid sel viisil kaotatakse pildi algkvaliteeti.
JPEG-failide ajalugu.
1986. aastal ei suutnud jälgimistehnoloogia luua ekraanigraafikat. See oli aeg, mil Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) otsustas hakata looma viisi, kuidas ülemaailmselt tuua fotorealistlikke pilte väikeekraanile.
Samal ajal tulid avalikkuse ette ka Joint Photographic Experts Group (JPEG) ja lõid graafikafailide tihendamiseks oma standardi, et töötada nendega lauaarvutis. Nad mõtlesid välja kadudega tihendamise idee, mis eemaldas silmale nähtamatud visuaalsed andmed ja hajutasid värvi erinevused.
JPEG-failid leidsid oma koha digikaamerate ja veebi tulekuga. Nüüd said kõik jäädvustada ja talletada pilte piisavalt väikse failina, mis mahtus kaamera piiratud salvestusruumi, kuid kuvas endiselt üsna hea kvaliteediga. JPEG peamine väärtus oli talletada metaandmeid – näiteks kus ja millal pilt tehti, ja isegi kaamera sätteid.
Professionaalsed fotograafid hoiduvad JPEG-des jäädvustamisest, sest nad soovivad säilitada kõiki pildiandmeid järeltöötluse ja printimise eesmärgil. Siiski on see failivorming endiselt üldsuse lemmik.
Milleks JPEG-faile kasutatakse?
JPEG-fail suudab kuvada 16,8 miljonit värvi ning on endiselt üsna väikese suurusega. See on põhjus, miks fotograafid ja veebiväljaanded seda faili eelistavad.
Fotograafia kuvamine.
Kuigi fotograafid eelistavad jäädvustada toorfailivormingus, tagamaks võimalikult täpne pildi jäädvustamine, jagavad nad üldiselt oma töid veebis JPEG-vormingus. Selle väike suurus tähendab, et seda on enamikus brauserites (sealhulgas mobiilseadmes) kiirem avada ning kaduma ei lähe liiga palju kvaliteeti.
Veebikirjastamine.
JPEG-failide veebisaidil kasutamisest saavad kasu nii suured kirjastused kui ka blogijad. Kiirema laadimiskiirusega saavad lugejad sisule kiiremini ligi – lisaks ei võta JPEG-d pilves liialt ruumi.
JPEG-failide eelised ja puudused.
Faili suuruse ja pildi kvaliteedi kompromiss on koht, kus JPEG-teemaline debatt tulisemaks muutub.
JPEG-failide eelised.
- JPEG-failid on vaieldavalt üks laialdasemalt tunnustatud pildifailivorming – see ühildub enamiku brauserite, tarkvarade ja rakendustega.
- Nende väike suurus võimaldab neid kiiresti veebi teisaldada ja neid sealt vaadata. Intelligentse inimsilmale nähtamatute värvide hülgamise tõttu – ehk kadudega tihendamine – on JPEG-de faili suurus võimalikult väike. Võrreldes kadudeta tihendamisega vormingutega, nagu GIF-id, on JPEG-d tunduvalt väiksemad.
- Järeltöötlus on lihtsam, sest valge tasakaal ja küllastus määratakse JPEG puhul katiku klõpsuga.
JPEG-failide puudused.
- Kadudega tihendamine võib hoida kokku ruumi, kuid rohkelt tihendatud failid kaotavad kvaliteeti. Selgete servade ja joontega pildid kaotavad tihendamisel oma teravust.
- Nii paljude andmete kaotamine võib tekitada posteriseerimise efekti – sujuvamate üleminekute kadu värvide vahel, mistõttu näeb pilt välja plokiline ja hakitud. Selle tulemusel võivad tekkida ka artefaktid – servade tuhmumine, ülevalgustus või müra – mis võivad pildi kvaliteeti suuresti kahjustada. Fotograafid saavad vältida artefakte ja posteriseerimist, kui salvestavad pildid toorfailivormingus.
Kuidas avada JPEG-faili?
Veebibrauseris (Windows).
Kui leidsite veebilehelt pildi ja soovite seda eraldiseisvale vaadata, saate selle avada uuel vahelehel. Tehke arvutis pildile paremklõps ja vajutage nuppu Ava pilt uuel vahelehel või sarnase nimega nupul.
Veebibrauseris (Mac).
Kui te kasutate operatsioonisüsteemis Mac Safarit või teist brauserit, näete pildi uuel vahelehel avamiseks sarnast suvandi tüüpi. Lihtsalt hoidke all klahvi Command ja klõpsake pildil, et teile kuvataks menüü, kus klõpsate nuppu Open Image in New Tab.
Töölaualt või kõvakettalt.
Teie arvutil peaks olema vaikepildivaatamise programm, nagu Fotod operatsioonisüsteemile Windows või Preview operatsioonisüsteemile Mac. Arvutisse salvestatud faili vaatamiseks tehke töölaual oleval pildifailil topeltklõps ja see avaneb vaikeprogrammiga.
Võite Windowsil kasutada piltide vaatamiseks ka eelistatud tarkvara:
- Tehke lihtsalt töölaual või File Exploreri aknas oleval pildil paremklõps;
- kerige alla menüü-üksuseni Ava rakendusega ja liikuge kursoriga paremale, et näha programmide loendit, mis suudavad teie JPEG-d avada.
Kuidas luua ja töödelda JPEG-faili?
Kui te soovite salvestada Adobe Photoshopis lõplikku faili, saate luua JPEG-faili, kui klõpsate menüüd File (Fail) ja nuppu Save As (Salvesta nimega).
Võite alati seda uuesti töödelda, kui avate Photoshopi ja menüü File (Fail) abil klõpsate nuppu Open (Ava), et leida fail aknast File Explorer. Kuid JPEG-d ei pruugi olla Photoshopis kõige parem vorming, kui talletate pooleli olevaid töid – kadudega tihendamine võib mõjutada pildi kvaliteeti ja te võite kaotada mõned töö efektid. Kui teil on poolikuid töid, proovige salvestada teise failivorminguna, näiteks PSD.
JPEG: korduma kippuvad küsimused.
Kas JPG on sama mis JPEG?
Kuidas vähendab JPEG tihendamine faili suurust?
Kas iPhone’i pildid on JPEG-pildid?
Mis on JPEG-metaandmed?
Exchangeable image file format ehk EXIF on JPEG-faili sisesed andmed, mis annavad kasutajatele rohkem teavet, näiteks:
- Pildi tegemise kellaaeg ja kuupäev.
- Kaamera sätted, näiteks mudel, apertuur ja ISO-kiirus.
- Failihalduris ja kaamera LCD-ekraanil eelvaate vaatamise pisipilt.
- Autoriõiguse teave.
- Asukoha silt, mis määrab foto tegemise koha.
Kuidas ma vaatan JPEG-metaandmeid?
https://main--cc--adobecom.hlx.page/cc-shared/fragments/seo-articles/do-more-photoshop-color-blade
