Mis on tehisintellektipõhine kunst ja kuidas seda luuakse?

Generatiivset tehisintellekti on rohkem kui üks.

Kirjutamaks ükskõik mida luuletustest e-kirjadeni, on olemas suured keelemudelid, mille õpetamiseks kasutatakse tekste ja mis aitavad inimestel koopiaid luua. Illustratsioonide, maalidena näivate piltide, logode ja muu saamiseks aitavad difusioonimudelid, mille õppeprotsessis kasutatakse pilte, inimestel igat tüüpi kunstiteoseid luua. Paljud populaarsetest tehisintellektipõhistest tööriistadest kasutavad ühte neist mudelitest.

Kunstnikud kasutavad generatiivset tehisintellekti, et luua väga palju eriilmelisi teoseid – luuletustest ja lugudest maalide või fotodena näivate piltide ja veel rohkemani. Generatiivse tehisintellekti kiirus ja paindlikkus võimaldab loojatel projekte senisest kiiremini alustada ja ka lõpetada ning avab loomingulise eneseväljenduse jaoks erinevaid põnevaid võimalusi.

Inimesed saavad kunsti luua, võttes inspiratsiooniks end ümbritseva – puud metsas, linnavaated, nende endi kujutise peeglis. Generatiivne tehisintellekt omandab palju teavet ka sõnade ja piltide kujul ning kasutab seda tekstjuhiste põhjal kunsti loomiseks.

Tehnoloogiat, mis seda võimaldab, kutsutakse närvivõrguks. Närvivõrk on matemaatiline süsteem – algoritm –, mis leiab suurtes andmekogumites mustreid. Kui kirjutate tehisintellektipõhisele generaatorile juhised puu kujutamiseks, kasutab see omandatud teavet puude välimuse kohta uue pildi loomiseks. Suunised, mida teie kunstnikuna annate, on need, mis neid pilte veelgi enam viimistlevad. Nii saate näiteks öelda, et loodav puu oleks roosa nulg või hoopis täis troopilisi õisi. Need tööriistad on täidetud teabega, kuid vaja läheb kasutaja kujutlusvõimet, et tehisintellekt selle teabe kunstiks muudaks.

Kunstnikud on oma töös tehisintellekti vormidega katsetanud juba aastakümneid, juureldes sellie tehnoloogia võimalike tagajärgede ja tehisintellektipõhise kunsti kasutamise üle ammu enne üldsust.

Kunstnik Vera Molnár alustas varaste programmeerimiskeeltega eksperimenteerimist juhuslikult loodud kunstiteoste saamiseks juba 1968. aastal. Teda peetakse generatiivse kunsti teerajajaks, kelle geomeetrilised teosed kuuluvad nüüd suurimate muuseumide kogudesse.

Kui mõned aastakümned edasi kerida, võib leida tehisintellekti loodud kunsti New Yorgist moodsa kunsti muuseumist. 2023. aastal esitles muuseum Refik Anadoli ülevoolavat ja alatises muutumises olevat kunsti tohutusuurel ekraanil. Abstraktne loometöö valmistati tehisintellekti abil, mille õpetamiseks kasutati muuseumi kogus olevaid teoseid.

Tehisintellekti loodud kunsti on müüdud Sotheby oksjonitel ja esitletud Veneetsia biennaalil. Tehisintellekt on lõimitud kunstiõppekavadesse sellistes asutustes nagu Columbia Ülikool ja Rhode Islandi Disainikool.

Need on kõigest mõned näited sellest, kuidas tehisintellekt loometööd mõjutanud on. Täpselt nagu iga teine tehnoloogiline areng, on ka tehisintellekt innustanud kunstnikke süvenema nii sellesse, kuidas kunsti luuakse, kui ka sellesse, mida kunstina määratletakse.